Vahepeal oli kirjutamises väike paus, sest eelmises blogis sai tasuta jagatav maht jälle täis ning polnud viitsimist hakata uurima, kuidas seda mahtu juurde saada. Lihtsam on uude kohta edasi kirjutada, sest päris nii ma vist enam ei oskagi, et üldse mitte kuskile enam oma koogipilte ja reisijuttu üles ei riputa.
Nii et siin ma siis jälle olen. 🙂
Alustuseks teen väikse kokkuvõtte nendest kookidest, mis blogisse veel jõudnud ei ole. Märtsikuu oli mul kindlasti selles vallas isiklik rekord, sest niisuguses koguses biskviiti pole ma küll kunagi varem vahtu löönud.
Kõigepealt tegin ühe Brüsseli Euroopa kooli õpetajatepeole 4 suurt vaarika-sefiiritorti ca 200 inimesele. Hommikul kell 8 asusin visplit keerutama ja õhtul kell 4 tõstsin viimase tordi karpi. Täistihe tööpäev! Õnneks polnud tellimus ülearu keeruline – 2 biskviidikihi vahel kohupiimavaht ja vaarikad, peal sefiir. Eesmärgiks oli teha tordid võimalikult soodsa hinnaga.
Siin on tordid veel katmata:

ja siin lõpptulemus:


Kohe samal nädalal oli Brüsselis Eesti Kooli õpetajate iga-aastane rahvusvaheline konverents, kus mul paluti püsti panna oma väike koogilett. Konverentsil pidi osalema ca 80 inimest, seega nikerdasin valmis kümmekond nimetust. Üle hulga aja sain katsetada mõnd Cordon Bleus õpitud kooki, mida tavaliste sünnipäevatortide puhul teha ei saa. Valikus olid sidruni- ja śokolaaditartaletid, Opéra, mangokook, vaarika-kohupiimarull, porgandi- toorjuustukook kreeka pähklitega, mustsõstravahuga śokolaadikook kahe erineva kattega ja lõhe-brokoli quiche. Mõne asja sai ka päev-paar varem valmis teha, sest samal hommikul alustades poleks ma kõike valmis jõudnudki.
Kodus nägi meie terrassilaud lõpuks välja selline:


Kõige selle toreduse vedamiseks kulus õige mitu tordikarpi ja koogikotti:

Ning siin ma poseerin oma väljapanekuga juba peokohas:

Üldiselt läks hästi ja sain väga palju positiivset tagasisidet. Norrast tulnud õpetajad ütlesid, et Norras maksaks sama kvaliteediga kook vähemalt 6 eurot ja soovitasid hinda tõsta. 🙂
Nagu arvata võiski, said kõige esimestena kiiresti otsa nn Eesti maitsed – kohupiimarull ja porgandikook. Seevastu peen Prantsuse Opéra jäi suuresti alles ja mu kolleegidel oli esmaspäeval võimalus allesjäänud tükid nahka pista. 🙂
Siis tegin veel 2 suurt sidrunitorti NATOle, kus toimus 6 töötaja lahkumispidu. Nendest sidrunikookidest ei ole mul kahjuks eriti head foto, sest need said valmis hilja õhtul ja lambivalguses ikka õiget kaadrit ei saa. NATOst tuli samuti väga positiivne tagasiside, nii et ehk on mul võimalust neile ka edaspidi küpsetada.


Lisaks neile suurtele tellimustele olen teinud ridamisi ka väiksemaid asju, mis tuleks ajaloo tarbeks samuti blogisse talletada. Näiteks üks kook on jäänud siia panemata lausa eelmise aasta juulist – saagu see viga siis siinkohal parandatud. Tordi tellis minult oma sünnipäevaks meie osakonnajuhataja. Kuna tema sünnipäev langeb kokku Prantsusmaa rahvuspühaga ning parajasti toimus jalgpalli EMi finaalmäng Prantsusmaa osalemisel, tegin tordi sellise rahvaste sõpruse ja jalgpalli teemalise 🙂


Teine pidulik tort kolleegidele oli Eesti Vabariigi 99. aastapäevaks. Ääristuse jaoks sain inspiratsiooni rahvalikest tikanditest, kaunistasin aga valgest śokolaadist rukkilillede ja viljapeadega.

EV aastapäevapeol olid ka teised kolleegid ülimalt tublid ja kogu peolaud nägi lõpuks väga uhke välja. Ja eelkõige maitsev muidugi – koduküpsetatud leib, isetehtud pasteet, pisikesed porgandi-, kapsa- ja lihapirukad, no mida veel õnneks vaja!

Sünnipäevatorte on tellitud igasuguseid. Mõnikord tahetakse lihtsalt ilusat torti ja siis on mul kaunistamisel vabad käed – panen lilli-liblikaid ja marju-puuvilju, sekka mõned kiisud:





Teinekord tahetakse torti mingi konkreetse teemaga ja siis saab hakata juba mitu päeva ette nuputama, kuidas seda kujundust realiseerida – kas joonistada peale, voolida martsipanist, nikerdada śokolaadist… Alati on see hästi äge loominguline protsess.
Näiteks jalgpalli-tordile meisterdasin juba nädalajagu varem valmis rafaello-kommidest pallid ja tempereeritud śokolaadist väravad. Lisaks on siin fotol ka valgest śokolaadist äärepits ühe teise tordi jaoks:

Jalgpallitort kukkus välja selline:


Lego Star Wars teema joonistasin läbi śablooni ja lisaks kasutasin lapstööjõudu ja lasin C.-l ühe teemakohase eluka voolida:

Ise voolisin samal ajal Lottet ja Brunot ühe teise tordi jaoks. Siin on kogu seltskond koos:

Ja siin valmis Lottetort:

Alumisel pildil olev śokolaaditort olevat töö juures ära söödud nii kiiresti, et sünnipäevalaps ise jäi oma tükist sootuks ilma. 🙂

Veel üks śokolaadikatsetus:

Mõned tordid olen teinud ka väljaspoole siinset Eesti kogukonda. Pandakaru tellis näiteks üks leedulanna:

Selle mangotordiga on aga tore lugu. Nimelt tellis meie majanaaber David minult eelmisel aastal oma sõbra naise sünnipäevaks mango-śokolaaditordi. Tort meeldis naisele nii väga, et sel aastal pöördus minu poole juba selle naise abikaasa ja kirjutas: Merle, you should know that my wife Gina keeps mentioning your cake from last year as the best she has ever tasted
.
Seetõttu palus mees, kas ma saaksin teha täpselt samasuguse special cake’i tema naise sünnipäeva üllatuskingiks. Ma küll täpselt ei mäletanud enam, mis ma tookord sinna sisse panin, kuna ei teinud mingi kindla retsepti järgi, vaid improviseerisin Davidi märksõnu arvestades. Kihtideks olid vist Sacher-biskviit, konjaki-võikreem, krõbedik, ganache, mangovaht, mangotükkidega tarretis ja mangoglasuur. Seekordne tulemus oli selline:

Õnnestus vist päris hästi naise eelistusi tabada, sest nad saatsid mulle FBs tänutäheks sellise foto. Nii armas!

Ehkki kohe on käes lihavõttepühad, on mul veel jõulukookide pildidki blogisse panemata. Noh, parem hilja kui mitte kunagi – siin nad on, 3 jõulukooki, esimene neist meie keelejuristidele, teine minu kolleegidele ja kolmas koju.



Koju tegin prantslaste traditsioonilise jõulukoogi, nn jõuluhalu. Panin mandlibiskviidi täidiseks mustade sõstarde mousse’i, läbilõige oli selline:

Nüüd vist saidki jäädvustatud kõik tordid, millest on olnud mahti pilti teha. Mõnikord läheb pildistamine ka meelest või siis ei jää selleks enne tordi üleandmist lihtsalt aega.
Lõpetuseks veel üks mustsõstravahukook ja kookose-mangotort Jamaika. Esimese neist tegin kolleegidele vist sel puhul, et mul sai siin 10 aastat tööstaaźi täis.

