Natuke tordipilte

Blogisse kirjutama pole ma juba pikemat aega sattunud, aga kööki torte nikerdama ikka satun aeg-ajalt. 🙂 Suvel oli küll ka selle hobiga väike paus, aga nüüd sügisest jälle uue hooga – sel nädalavahetusel näiteks visplit peaaegu käest ära ei pannudki.

Eeskätt iseendale mälestuseks (aga ka tervituseks Mallele!) riputan nüüd valiku vahepealsest loomingust siiagi üles.

Kõigepealt üks väike mangotort heale kolleegile, kelle küll kogemata tegin viis aastat nooremaks. Ilmselt juhtus selline apsakas inertsist, kuna just enne olin valmis saanud suure napoleonitordi teise kolleegi abikaasale, mille peale sai kirja õige number. 🙂

Siis mango-śokolaaditort minu Ungari-Philipiini kuldklientidele, kes nimetavad seda torti legendaarseks ja universumi parimaks. 😀 Mesilast sooviti kaunistuseks seetõttu, et nende tütre hellitusnimi on Mezike, mis ungari keeles tähendavat mesimummi. 🙂

Veel üks neile tehtud tellimus baby-showeri peoks:

Eesti 100 tähistamine tõi kevadel muidugi väga palju koogisoove.

Näiteks need kolm suurt torti läksid C. kooli eesti keele õpetajatele, et nad saaksid pidupäeva puhul oma kolleege kostitada ja eesti maitseid tutvustada. Valikus siis kohupiima-vaarika, astelapajuvahu ning musta sõstra-śokolaadi.

Vaarikavahust tort:

Ja teinegi tort vaarikavahust, millele seekord seltsiks śokolaadivaht. Kujutab see teos siinset populaarset multifilmitegelast Barbe à Papa’d ehk siis tõlkes Suhkruvatti. 🙂

Järgmisele tordile sooviti kaunistuseks smailisid. Mul oligi kodus just selline jääkuubikute vorm. Nii et tegin smailid mangotarretisest. 🙂

See tort on vist kõige väiksem, mida ma tellimuse peale teinud olen – ainult kahele inimesele:

Elu esimese Red Velveti koogi pidin tegema tööpäev õhtul, kus olin peale Võrus peetud Uma Pido Tallinnas hommikul kell 4 üles tõusnud, et jõuda kell pool 7 väljuvale Brüsseli lennule ja sealt edasi tööle. Nii et see torditegu möödus justkui unes. 🙂 Värv oleks võinud tulla instensiivsem punane, aga mul ilmselt ei ole nii kangeid toiduvärve, kui Ameerikas kasutatakse. Aga ega värvi enne torti lahtilõikamist ei näegi.

Allpool on tegu – üllatus-üllatus – rabarberitordiga. Rabarberimoosi katab valge śokolaadiga tugevdatud kreem. Olevat olnud nii hea, et osad sööjad olid minestanud. 🙂

Metsateema on mulle teadagi väga südamelähedane. Nii et seda torti oli väga tore teha ja tulemusega jäin ka ise täiesti rahule. 🙂

Sügisel sai ka mu isiklik laps aasta vanemaks. Temale tuli selline valge karuga makroonitort. All on üks suur makroonitainast ketas, siis śokolaadi-võikreem ja vaarikavaht, mille sees musta sõstra tarretisest insert, peal mascarponekreem ja väikesed makroonid:

Kuna selle sõime ise ära, siis sain pildistada ka seestpoolt 😛

C. eesti keele õpetaja tellis oma sünnipäevaks aga kolmekilose astelpajutordi:

Kaks viimast torti läksid ühe pere lastele, sisuks śokolaadivaht ja vaarikavaht ning kaunistused vastavalt tüdrukute soovile:

Selleks korraks kõik. Järge on ootamas tellimused punase autoga ning pingviini, pandakaru ja ahviga. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s