Eesti 100

Tahaksin ka siia blogisse jätta maha väikese märgi sellest, et äsja möödus sada aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Eesti ja eestlased on loomulikult olemas olnud juba tuhandeid aastaid. Selle kõrval tundub sada aastat vaid silmapilk ega oma kogu rahva pärandi seisukohalt ilmselt eriti suurt tähtsust. Ometi on 100 ilus ümmarguste nullidega number, mida on tore tähistada.

Brüsselis algas see Eesti-tähistamine tegelikult juba eelmisel suvel seoses Eesti eesistumisega ELi Nõukogus, nii et igasuguseid pidusid ja vastuvõtte on olnud juba omajagu. Muu hulgas korraldasime oktoobris oma majas Eesti-teemalise kunstinäituse “Variatsioonid maa ja vee piiril”, kus üks kahest ülesastunud kunstnikust oli minu Pariisis elav sõbranna Kaia. Selle näituse avamine läks ajalukku ülimalt uhke pidulauaga, mis mainiti ära isegi kohalkäinud Aktuaalses Kaameras. 🙂 Kõik mu kolleegid kokkasid ja küpsetasid hämmastavas õhinas ja üksmeeles ning mina tegin lauakaunistuseks oma aia lagedaks pea kõigist sõnajalgadest ja metsmaasikalehtedest. See laud tuli meil välja nii Eesti kui üldse olla saab ning moodustas kunstnike töödega väga võluva terviku 🙂

Talvel sain mina veel teistki korda telepurki – seekord oma kookidega, mida müüsin Schumani platsil korraldatud Eesti simmanil ja käsitöölaadal. Valikus olid vaarikatäidisega kohupiimarullbiskviit ning śokolaadi- ja astelpajuvõidega tartaletid ning see oli päris esimene kord, kui ma oma küpsetistega avalikkuses üles astusin. Oli tore kogemus, ma loodan, et elu toob veel mõne sellise võimaluse.

Samuti sain anda oma väikese panuse Eesti heaks sellega, et koostasin ja tõlkisin meie maja sööklas (kus käib iga päev söömas ca 2000 inimest) Eesti toidu päeva jaoks retseptid ja organiseerisin kaunistused. Valikus oli hernesupp, heeringas hapukoorega, kartulisalat, kapsarullid, rullbiskviit marjadega ja kamavaht. Kokad said oma ülesandega seekord suurepäraselt hakkama ning kõigel oli pöörane menu! Juba pool tundi peale sööklauste avamist olid Eesti toidud otsas. Muudes lettides pakuti õnneks ikka muid asju ka, nii et tühja kõhuga keegi ei jäänud.

Aga tulles nüüd tagasi Eesti 100 juurde, siis lisaks väga tihedale Eesti kultuuriprogrammile, mida Belgias on sellega seoses pakutud (äsja lõppes näiteks Arvo Pärdi nädal), oli kohaliku kogukonna jaoks muidugi suursündmus see, et üle kümne aasta riietati Pissiv Poiss jälle Eesti(pärastesse) rahvariietesse. Sel puhul käisid paljud ka kohapeal, meie nende hulgas. Me polnud Brüsseli vanalinnas vist juba paar aastat käinud, sest ega sinna ju oma igapäevaelu elades ei satugi. Raekoja platsis torkasid silma suured hiinapärased kaunistused, mis olid sinna püstitatud ilmselt seoses Hiina kalendri uusaastapidustustega.

Pissiva Poisi ees oli massiliselt eestlasi, kes kõik koos poisiga pilti tegid. 🙂

Siis läksime koju ja katsime piduliku laua. C. tegeles kaunistustega ja mina kokkasin. Päeva erilisust arvestades läks lõpuks käiku väike purk murakamoosi, mille olin suvel keetnud topsitäiest murakatest, mille mu Saaremaa üüriline mulle Soomest toonud oli. Murakas on minu meelest nii maagilise ja küllusliku maitsega, et mingeid imetrikke temaga tegema ei peagi – segasin lihtsalt paisutatud źelatiini ja vahukoorega ning valasin mandlibiskviidist põhjale. Lihtsuses peitub võlu – kindlasti üks paremaid kooke, mida ma teinud olen. 🙂

Siis vaatasime poole silmaga EV100 otseülekannet ja pärast seda Avatari filmi. 🙂

Muidugi oli EV100 minu jaoks ka paras tordimaraton – kokku tegin kolme päeva jooksul seitse torti. 🙂 Neist kolm suurt ehk kokku kümme kilo torti läks C. kooli eesti keele õpetajatele, kes tahtsid oma kahtsadat kolleegi riigi juubeli puhul eesti maitsetega kostitada. Nendeks maitseteks said siis kohupiima ja vaarikatega sefiiritort, mustade sõstardega śokolaaditort ja astelpajuvahutort.

Tagasiside tuli koolist ülimalt positiivne, tordid olevat olnud päeva nael ja kõik õpetajad lummatud. Ning küsivat nüüd minu kontakte, nii et ehk saan edaspidi veel mõnele C. õpetajale kooki küpsetada. 🙂 Väga tore oli ka see, et eesti keele õpetaja kinkis mulle “Eesti saja tordi” raamatu. Mul oli see nagunii plaanis Eestisse tulles osta ning sellised tähelepanuavaldused teevad südame soojaks. 🙂

Alloleva tordi puhul pean aga jälle tänama C.-d, kes oli nõus õhtul kell 11 hakkama Lotte kuju voolima, nii et mul jäi üle see hommikul vaid toiduvärviga viimistleda. 🙂

Palju õnne, Eesti, järgmisteks sadadeks!

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s