Buda ja Pest

Natuke veel pilte Budapestist. Kuskil poole reisi peal kiilus C.-l kaameraobjektiiv kinni ja siis sain ainult mina oma telefoniga plõksida. Telefon on juba 4 aastat vana ega tee enam nii häid pilte kui alguses. Aga õnneks sai C. oma objektiivi lõpuks ikkagi uuesti töökorda.

Alustasime Budapestiga tutvust oma kodukaldal ehk siis Buda poolel, mis on Pestiga võrreldes märksa vaiksem ja rahulikum.  Suur osa Budast asub mäe otsas (Lossimägi) ja sealsed tänavad meenutavad natuke Toompead:

Kohe meie maja vastas oli mäenõlvale ehitatud selline huvitav sopiline maja. Ka seal on võimalik rentida külaliskortereid:

Buda peamine turismimagnet on Kalurite bastion, mille äärest avanevad ilusad vaated Doonaule ja Pestile. Kogu linn on seal nagu peo peal, Doonau vasakus servas paistab udu seest ka Margiti saar:

Sealsamas käisime ka vana-aasta õhtul ilutulestikku vaatamas. Ilutulestik iseenesest midagi väga erilist ei olnud, tundus, et ei riigi ega linna poolt midagi spetsiaalselt ei korraldata, olid ainult inimeste endi raketid. Aga tulevärki oli muidugi palju ja lasti seda igast ilmakaarest.

Huvitaval kombel ei olegi Kalurite bastion ajalooline ehitis, vaid rajatud suhteliselt hiljaaegu ja puhtesteetilistel kaalutlustel. Ja tõesti, tulemus on väga ilus ja sobitub ümbrusega ideaalselt. Alati on seal rohkelt turiste, kes käivad postkaardivaateid püüdmas.

Kalurite bastioni juures on Mattiase kirik imeliselt kirju katusega:

Peale Lossimäega tutvumist vallutasime samal päeval veel teisegi mäe Doonau vasakul kaldal – Gellerti. Muide, saksa keeles kannab see millegipärast Blocksbergi mäe nime. Ei ole küll andmeid, kas ka see on olnud nõidade kogunemispaik nagu nimekaim Saksamaal. 🙂

Sinna üles ikka andis rühkida, 235 meetrit, aga vaade oli muidugi nähtud vaeva väärt. Alumise pildi vasakus servas on näha, kui palju madalam on Lossimägi Gellertist.

Peale vana tsitadelli saab Gellerti mäel nautida nostalgilist sotsialistlikku monumentaalkunsti:

Alloleval pildil on sotsialistlik rammumees asunud võitlusse kapitalismi pahedega:

 

Buda poolele jääb ka Budapesti suurim kaubanduskeskus, millel nimeks Mammut.  See on selline uus ja kenake.

Laes rippusid loomad pea alaspidi:

Pestis on elutegevust rohkem ja kaubandus märksa elavam. Umbes nii, nagu ka Pariisis on Vasak ja Parem Kallas väga eriilmelised ja hoopis erineva vaibiga. Pestis on suur juudilinnaosa, mille sünagoog on Euroopa suurim ja maailmas suuruselt teine. Sissepääs maksab ca 13 eurot inimene, me ei hakanud sisse minema.

Pesti põhiline vaatamisväärsus on muidugi parlamendihoone, mida on samuti võimalik külastada. Sinna maksab pilet ainult ca 7 eurot ja õpilastele ca 3, aga juba hommikul olid kõik ekskursioonid välja müüdud. Neid tehakse iga päev eri keeltes 23 korda, 50 inimest grupis. Seega piirdusime väljastpoolt imetlemisega, mida ka väga pikalt teha ei kannatanud, sest tol hommikul oli nii tuuline, et äärepealt oleks meid mõlemaid Doonausse puhunud või siis vähemalt kõrvad pea küljest minema.

Parlamendi taga olev kuusk oli ääristatud selliste toredate vanakooli kelkudega.

Pesti kaugemas servas on ilus suur Varosliget ehk Linnapark. Selle sügavuses on muinasjutuline Vajdahunyadi loss, mis näeb välja, nagu tuleks otse kuskilt Harry Potteri filmist.

Kuna lossis asub praegu põllumajandusmuuseum, siis kasutasime juhust ja saime lossi ka sisse piiluda. See koosneb kahest väga eriilmelisest tiivast: gooti ja baroki tiib. Muuseum ise on selline mõnusalt tolmune ja ajale jalgu jäänud vanakooli väljapanek. Euroopas on sellised juba peaaegu kadunud kõik. Arvata võib, et ega sellelgi seal pikka pidu ei ole, kuna Budapestis on käimas mingi suur muuseumide renoveerimise kampaania – praegu on terve rida muuseume  renoveerimistöödeks mitmeks aastaks suletud. Aga jah, allpool pildil siis sarvede kollektsioon lossi gootitiivas.:)

Lossi taga oli hiigelsuur liuväli ja see oli ka ainuke koht, kus me Budapestis lund nägime:

Pargist leidsime ka põneva anonüümse suurmehe kuju:

Peale Buda ja Pesti on veel ka Margiti saar, mis on üpris hiiglaslik maalahmakas keset Doonaud. Saare nimi tuleneb sellest, et 13. sajandil lubas kuningas Bela IV saata oma tütre Margiti saarele nunnakloostrisse, kui tal peaks õnnestuma mongolite poolt laastatud riik uuesti üles ehitada. Mongolid lahkusidki riigist ja 11-aastane Margit läks kloostrisse.

Suvel on seal saarel kindlasti väga vahva – kõik need Jaapani aiad ja rosaariumid ja laulvad purskkaevud. Talvisel perioodil on saar aga lagedavõitu ja jalutamiseks liiga suur. Tegime talle ikkagi ringi peale, et natuke loodust nuusutada.

Väga toreda elamuse saime Miniversumi külastamisest. See oli selline mikroinimeste mikromaailm. Aga kuna pildimaterjali on selle kohta rohkem, tuleb selle kohta veel üks postitus.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s